+372 326 1166 mall.lepiksoo@mail.ee

Tervislik eluviis on heaolu alus

Katrin Saks, Margus Viigimaa, “Kodutohter”, August 2010

Tervisliku eluviisi moodustavad harjumused, mis kaitsevad ja tugevdavad organismi selleks, et ennetada haigusi ning süvendada inimeste vaimset ja füüsilist heaolutunnet.

Viimastel aastatel räägitakse üha enam täisväärtusliku toi­duvaliku ja liikumise olulisu­sest; poeriiulitel on laienenud puu- ja köögiviljade sortiment, arvukalt on tekkinud erinevaid spordiklubisid ja liikumisvõimalusi. Tervislik eluviis hõl­mab endas veel teisigi samaväärselt olu­lisi komponente, mille põhitõdede eira­misel kaob organismis tasakaal.

Antud artikli eesmärk on teadvusta­da ja väärtustada tervistsäästva elulaadi erinevaid tahke; nende samaaegne järgi­mine aitab meil kauem püsida aktiivse ja töövõimelisena ning lükata haiguste te­ket ajas edasi. Mis on meie tervise sõbrad ja vaenlased ning kuidas need mõjuta­vad organismi funktsioneerimist?

Vaenlane nr 1 – SUITSETAM1NE

Suitsetamine lühendab eluiga 7-13 aastat. See on peamine südame-veresoonkonna haiguste riskitegur ja üks olulisimaid vähi tekkepõhjusi – seda pahet seostatakse 30% pahaloomuliste kasvajate arenguga. 87% kopsuvähijuhtumeist võib omistada suitsetamisele ning seos on kindlaks tehtud ka neeru-, põie-, kõhunäärme-, mao-, söögitoru-, suuõõne-, neeluvähi ja teiste kasvajate tekkega. Emad, kes suitsetavad rasedu­se ajal, riskivad sellega, et nende lapsel suureneb geneetiline eelsoodumus leukeemia tekkeks.

Meeles tuleks pidada, et suitsuta tu­bakas ehk närimistubakas on tervisele niisama kahjulik kui sigaretid ning oht­lik on ka passiivne suitsetamine, mis­tõttu suitsetajate seltskonda tasuks omaenda tervise huvides vältida. Kui suitsetate, loobuge sellest! Teete sellega suurima teene oma tervisele! Suitseta­misest loobumise korral väheneb süda­meinfarkti risk mittesuitsetaja taseme­le 2-5 aastaga.

Vaenlane nr 2 – RASVUMINE

Suitsetamise järel teine olulisim sü­damehaiguste ja vähkkasvajate tekke­põhjus on rasvumine. Rasvumise pea­mine põhjus on vale ja/või ületoitumine. Ülekaalulisusega seostatakse 20% pahaloomuliste kasvajate teket naistel ja 14% meestel. Rasvumisega seotud naissuguhormoon östrogeeni kõrgenenud tase suurendab rinnavähiriski; ülekaalulisus on 80% ulatuses diabeedi põhjustaja ja diabeet omakorda on vähkkasvaja riski­tegur. Samuti soodustab rasvumine sa­pikivide teket, tõstes sel moel sapipõievähi arengu tõenäosust.

Üldine reegel: kui inimese kehamassiindeks (kaalu ja meetrites mõõdetud pikkuse ruudu suhe) on üle 25, vajab inimene juba muudatusi elustiilis. Kõr­gemale riskile viitab ka taljeümbermõõt üle 88 cm naistel ja üle 102 cm meestel.

Ülekaalulistel vähendab südamehai­guste riski juba 5% kehakaalulangust. Sellega kaasnevad ka parem enesetun­ne ja töövõime.

Vaenlane nr 3 – STRESS

Autonoomne närvisüsteem regulee­rib meie kehas tahtele allumatuid reakt­sioone ning siia kuuluvad ka stressist tingitud kehalised reaktsioonid: muu­tused südame töös, vererõhus, hingamiskiiruses, hormoonide eritumises, veresuhkrutasemes jm.

Moodsas ühiskonnas on enamik pingeallikaid psühholoogilist laadi ja iga­päevane stress põhjustab autonoomse närvisüsteemi kroonilist üleärritust. See omakorda seostub aga immuunsüs­teemi tööefektiivsuse allasurumise ja ka hormonaalsete häiretega. Meie keha vastab stressirikkale elule loomulike tapjarakkude arvu vähenemisega veres; need on rakud, mis aitavad hävitada aeg-ajalt organismis tekkida võivaid kasvajarakke. Stress on seotud ka muu­tustega DNA loomulikes parandusmehhanismides ja rakkude programmeeri­tud surmas, mis omakorda vähendab kontrolli kasvajate tekke üle. Väga pingerohke elu tõstab rinnavähi arengu tõenäosust kuni kaks korda.

Stress on ka südamehaiguste oluline riskitegur, eriti Ida- ja Kesk-Euroopa rii­kides, kus on toimunud kiired sotsiaal­majanduslikud muutused. 1990ndate aastate keskel tõusis suremus südame­haigustesse Eestis, Lätis ja Leedus paa­riks aastaks järsult ja langes siis endi­sele tasemele tagasi. (Kahjuks on see endiselt palju kõrgem Põhjamaade ja Euroopa Liidu riikide vastavatest näita­jatest.)

Soovitatav on viibida heade kaaslaste seltskonnas, sest ka üksindus tekitab stressi. Oma igapäevategevused tuleks seada nii, et välditakse närvisüsteemi üleärritust ja seeläbi suurendatakse im­muunsüsteemi efektiivsust võitluses nakkuste ja kasvajatega. Immuunsüs­teemi tööd võivad kahjustada ka viha allasurumine ning depressioon. Parim stressialandaja on rahuldust pakkuv elu, seepärast soovitatakse leida endale meelepärane tegevus või hobi.

Vaenlane nr 4 – ALKOHOL

Alkoholitarbimine on seotud mitme­te pahaloomuliste kasvajate arenguga –suuõõne-, söögitoru-, maksa-, rinna-, soole-ja pärakuvähiga. Tulevased emad, kes joovad alkoholi raseduse ajal, suu­rendavad oma naissoost järeltulijatel rinnavähiriski. Alkoholi kuritarvitami­se tagajärjel tekkiv maksa krooniline põletik soodustab maksavähi teket. Al­koholism  põhjustab   organismis   vitamiinipuudust, kindlasti oleks mõistlik juurde võtta foolhapet; suureneb vastu­võtlikkus nakkustele ja alaneb im­muunsüsteemi tööefektiivsus.

Rahvasuus levib müüt, et alkohooli­kutel on lubi lahustunud ja veresooned puhtad. Igapäevane praktika seda küll ei kinnita. Alkoholi toimel kahjustub südamelihas ja võib välja areneda süda­mepuudulikkus.

Kuigi punases veinis leidub kasulik­ku ühendit resveratrooli, tuleb rõhuta­da, et seda ainet võib saada ka punasest greipfruudist, maapähklitest, mustika­test ja jõhvikatest, nii et veinijoojatele ei ole siin vabandust!

Sõber nr 1 – FÜÜSILINE AKTIIVSUS

Füüsilise vormi parandamine aitab vähendada rasvumisest tingitud terviseriske. Täiskasvanud inimestel soovita­takse iga päev liikuda vähemalt 30 minu­tit, lastel 60 minutit. Füüsiliselt tegusal inimesel on madalam rinna- ja soolevähi arengu tõenäosus, neil on ka südame-veresoonkonna haiguste risk väiksem.

Alustage väikestest asjadest! Kasuta­ge lifti asemel treppi, parkige oma auto kaugemale, tulge bussist mõni peatus varem maha. Kõik need aitavad tervist tugevdada.

Sõber nr 2 – UNI

Tervisliku eluviisi väga tähtis kom­ponent on ööpäevaste rütmide arvesta­mine ja uni. Uneaja kestvus on pöörd­võrdeline rinnavähi tekke riskiga. Öö­päevased rütmid mõjutavad paljusid kehafunktsioone hormoonide tootmi­sest kuni immuunsüsteemi regulatsioo­nini välja. On teada, et südameatakid esinevad sagedamini hommikuti, astmahood aga öösiti. Inimestel, kes ei puhka piisavalt välja, on kõrgem vere­rõhk, rohkem südame rütmihäireid ja kõrgem infarktioht.

Uuringutega on leitud, et stjuardessi­del esineb rinnavähki tihedamini ja seda seostatakse tööst tuleneva ööpäevarütmi segipaiskamisega. Ajus asuv käbinääre toodab pimedas hormooni nimega melatoniin, mis alandab naissuguhormoon östrogeeni tootmist. Kõrgem östrogeenitase on aga rinnavähi riskitegur. Melatoniini tootmine on maksimaalne pimedu­ses. Näiteks täiesti pimedal naisel on rin­navähi tekke tõenäosus kuni 70% mada­lam. Oluline on täielikus pimeduses ma­gatud piisava kestvusega uni.

Sõber nr 3 –TERVE SEKSUAAL- JA PEREELU

Vähem tähtis ei ole ka terve seksuaal­elu monogaamses suhtes. Ühelt poolt mängivad siin rolli psühholoogiline as­pekt ja emotsionaalne lähedus – abielu­inimesed elavad üldiselt kauem kui üksikud.

Teisalt on oluline ka füsioloogiline pool, ja seda eriti meeste jaoks. Mida kauemaks jäävad erinevad vähkitekitavad ained kehaga kokkupuutesse, seda tõenäolisemalt võivad need hakata kah­justusi tekitama. Korrapärane sooletühjendamine on oluline soolevähi ennetu­ses; küllaldane vedelikutarbimine on kasulik põievähiriski alandamiseks ning samamoodi on arvatud, et regu­laarne ejakulatsioon võib toimida eesnäärmevähiriski madaldajana.

Kvaliteetne seks on üks parimaid stressimaandamise viise. Sellega para­neb vaimne töövõime, suureneb stressi­taluvus ja väheneb südameatakkide risk.

Esimese lapse sünnitamine enne 30. eluaastat alandab naistel rinnavähi tek­ke tõenäosust; samal ajal kui suukaudsete rasestumisvastaste vahendite ka­sutamine pikemalt kui kuus kuud suu­rendab nii rinna- kui ka emakakaelavähi riski. Rinnaga toitmine vähendab nii emal kui ka lapsel rinna- ja munasarjavähi arengu tõenäosust. Rinnapiim pa­kub lapsele kaitset ka Helicobakter pylori infektsiooni eest, seda peetakse mao-vähi oluliseks tekkepõhjuseks.

Eelnevat kokku võttes on lihtne tõde­da, et tervislik elulaad ei nõua suuri ku­lutusi ega sõltu sissetulekutest. Eelkõi­ge vajame teadlikkust, julgust ja kind­lameelsust oma valikute tegemises ning hoolimist iseendast ja oma lähedastest. Tervislik eluviis kaitseb südant ja vere-sooni, langetab vähiriski ning aitab meil elada pika ja nauditava elu.